19. märts vol 2

Ma käisin jalutuskäigul. Läksin alla orgu, poole tee peal tabas mind sookurgede kluugutamine. See ei olnud lihtsalt kluuk-kluuk, vaid no see oli ikka totaalne kevadjuubeldus, mida nad kahel häälel korda saatsid ja kaja kajas neile vastu, nad muudkui hüüdsid ja hüüdsid ja mul tuli kananahk ihule.

Kõndisin edasi ja kuulsin äkitselt mingisugust vulinat. Hmm. Nagu... mingi väike kosk. Jah, pahin ja vulin. Eemal heina sees voolaski vesi. Läksin lähemale ja nägin, et täitsa kohe allikas oli. Hakkasin mööda vulinat ja mööda allikasängi (nii vist ei öelda) minema, tee viis mäest ülespoole metsatukka, kohin ja solin muutus aina valjemaks ja siin-seal vilksas jälle allikas ise ka jää alt. Metsatukk oli imeline, nagu muinasjutus, suured, võimsad puud, allika ümber väiksematest sihvakatest lehtpuudest tunnel, kõikjal näha loomaradu, sinilillelehti ja kirgasrohelist sammalt. Allikas ise oli päris suur ja lai, veel jää all. Imeilus oli seal!