20. märts

Käisime lastega allika juures jälle. Nägime kitsekarja, sookurgi. No ja allikat ka, muidugi. Ilm oli sompus, jahe, ent tuuletu ja seega ikkagi mõnus. Hommikul paistis päike, lõuna ajal sadas laia lund ja õhtul tibas vihma.

Söömine:

Hommik:
Kaerahelbepuder, tl moosi, kondentspiima
Röstleib, sink, 0,5 juustu, tomat, kurk

Lõuna:
Lihasupp makaronide, köögiviljadega, viil leiba
Pool kulbitäit piimakisselli tl moosiga

Oode:
Omlett, viil leiba

Õhtu:
2 kartulit, 1,5 kalafileepala, porgandi-küüslaugu-õunasalat majoneesi ja h-koorega
0,5 õuna, 1 kiivi

19. märts vol 2

Ma käisin jalutuskäigul. Läksin alla orgu, poole tee peal tabas mind sookurgede kluugutamine. See ei olnud lihtsalt kluuk-kluuk, vaid no see oli ikka totaalne kevadjuubeldus, mida nad kahel häälel korda saatsid ja kaja kajas neile vastu, nad muudkui hüüdsid ja hüüdsid ja mul tuli kananahk ihule.

Kõndisin edasi ja kuulsin äkitselt mingisugust vulinat. Hmm. Nagu... mingi väike kosk. Jah, pahin ja vulin. Eemal heina sees voolaski vesi. Läksin lähemale ja nägin, et täitsa kohe allikas oli. Hakkasin mööda vulinat ja mööda allikasängi (nii vist ei öelda) minema, tee viis mäest ülespoole metsatukka, kohin ja solin muutus aina valjemaks ja siin-seal vilksas jälle allikas ise ka jää alt. Metsatukk oli imeline, nagu muinasjutus, suured, võimsad puud, allika ümber väiksematest sihvakatest lehtpuudest tunnel, kõikjal näha loomaradu, sinilillelehti ja kirgasrohelist sammalt. Allikas ise oli päris suur ja lai, veel jää all. Imeilus oli seal!

19. märts

Jälle uus märts. Olen üksi kodus. Natuke tõbine. Mihkel läks poistega Pärnusse Kusti sünnipäevale ja päris mõnus, ehkki jube vaikne, aga võib-olla siis just seepärast mõnus on üksi kodus olla.
Mis on vahepeal juhtunud, täiesti suvalises järjekorras ja tõenäoliselt väga paljut välja jättes:
* Ma käin teisel kursusel ja mulle määrati lisaks tulemusstipendiumile ka erialastipendium, mille üle ma olen ausalt tohutult uhke, sest lasteaiaõpetajaks õppijad on umbes viimane eelistus neil seal. 160 eurot kuus nagu maast leitud!
* Ma käin tööl. Rühm, paariline, üldse kõik on väga tore. Aega ainult on kohutalt vähe.
* Selle vähesegi raiskan ma tegelikult sageli mõttetult arvutis või telku taga magusat pugides ära.
* Kadri-Karel said maja. Suhtleme palju vähem kui enne.
* Eve-Liisiga käin üsna tihedalt läbi.
* Maritil ja Kannul sündis kolmas laps, poeg, Jesper. Veebruari lõpus (issand, juba ei mäleta täpset kuupäeva!!!!)
* Jaan oskab ludinal lugeda nii trüki- kui kirjatähti, arvutab samuti üsna tublilt, liites kohati lausa 100 piires (nt 23+23; 34+34 jne).
* Ma söön kohutavalt palju magusat, kohutavalt! Alates tänasest enam mitte! MITTE!!!!

Nüüd kevaderindelt: kevad on täitsa käes. Aga kui eelmise aasta kevadest jäi mulle kuidagi meelde see tuhin, millega kevad äkitselt saabus, siis sel aastal tuli kevad tasahilju, peaaegu märkamatult. Ega talvgi väga talvine olnud, kohati lumi ja kohati mitte, mõõdukalt külma... Aga igatahes sel aastal hakkas märtsis lumi sulama ja on nüüdseks absoluutselt sulanud, riisusin eelmisel nädalavhetusel lögaseid ja veel natuke maa külge kleepunud eelmise sügise vahtralehti kokku, ropp töö oli, mida peaks veel päris palju tegema, enne kui õu enam-vähem viisakas välja nägema hakkab.

Eile, 18. märtsil kuulsin esimest korda lõokesi. Täna hommikul olid hoovi vallutanud aga kuldnokad, ahh, kuidas ma neid armastan! Nad sidistavad ja vidistavad teiste linnukestega võidu ja tekitavad tõelise kevadetunde. Isa on kogu õue täis pikkinud kuldnokkade pesakeste, neid on nüüd varsti iga puu otsas. Ühe pani sauna kõrvale väikese metsõunapuu otsa, arvasin, et sinna küll ükski kuldnokk ei koliks, jube madalal kast, aga täna istus üks läikiv-sätendav isand justnimelt selle madala pesakasti katusel, omanikuilme näol.

Peenras on näha lumikellukesi ja rabarberipallikeste punased tipud paistavad ka juba mullast. Muidu on üldmulje veel kuluhall, see vist ka mõjutab, et päikest on üsna vähe, ehkki temperatuur üsna mõnus - 5-6 kraadi ümber ja tuult vähe.

Tegime eelmisel nädalavhetusel lastega tõelise kevadmatka ka, ehkki siis oli veel lundki omajagu ja jää kattis kõiki lompe ja kraave. Igatahes rändasime alla orgu, jõe äärde, sealt suure ringiga jõulukuusemetsatukka, mis on peaaegu maha võetud (liinidealused koristustööd), kõik need ilusad noored kuused ja männid, mida alles detsembris vaatamas käisime, lamasid nüüd nagu laibad kuriteopaigas, täpselt nagu sõda oleks üle käinud. Leidsime ka suure kruusaaugu, aga sinna ei pääse millegagi ligi, muidu on näha, et sealt on kruusa ära veetud küll. Igatahes see matk oli väga tore, lapsed on lihtsalt ÜLILAHEDATEKS matkasellideks kasvanud! Tahan täna ka kindlasti sarnase tiiru teha ja üldse palju jalutama hakata, füüsiline vorm on kohutavaks muutunud.  Samuti püüan hakata oma söömisi uuesti üles kirjutama, ei püüa, hakkangi. Suvepuhkuse alguseks (põhimõtteliselt peale jaanipäeva algabki!!!!) tahan vähemalt 6 kilo kergem olla kui praegu. Mitte et ma teaks, kui palju ma praegu kaalun, sest kaalu patareid on juba aasta otsa tühjad.

Hommik:
2 singiga röstleiba + viil juustu, tomat, kurk
tükk browniet
tee
3 mandlit

Lõuna:
Kanasupp, leivaviil
Jogurt (maitsestamata+apelsini) + pool banaani

Õhtu:
Omlett 2 munast (sink, tomat, sibul) spl hapukoore-majoneesi-tillikastmega, hapukurk, viil leiba
Õun