7. aprill

Ah, see nädal on olnud nagu mingisugune täiuslik minipuhkus! Lapsed olid kodus, teoreetiliselt köhast toibumas, tegelikult aga olid ilmad nii ilusad, et ma lihtsalt ei raatsinud neid kuskile saata, olime hommikust õhtuni õues. Sõime ka õues. Lõunaks väsisid lapsed nii ära, et nõudsid (!) lõunaunne minemist, "lähme pikutame!" ütlesid nad, ja magasidki iga päev tunnikese. Tegime lõket, käisime all orus jalutamas, kuulasime lindude hääli, nägime igasuguseid putukaid, kütsime sauna, riisusime, lõikusime ja tassisime oksi, grillisime vahukomme - ja kõik see kokku oli lihtsalt võrratult mõnus!

Täiuslikult grillitud vahukommid.

Keda ma kohanud olen? Liblikaid, sipelgaid, kuldnokki, leevikesi, tigusid, ronka, kes on muideks ikka kohutavalt suur lind ja kes lõkke juurde lendas, seal midagi tuustivat näis ja siis vana lauda juurest suure ringiga tagasi metsa lendas, mingeid imelikke seenelaadseid asju, mis plahvatasid, kui ma neid maasikaid rohides kogemata katsusin, nii et rohekashall peenike tolm tuules igale poole laiali lendus (väga õudusfilmilik oli! Tahtsin pilti ka otsida, aga toksides guuglisse "plahvatav seen" ei ilmu üldse need pildid, mis vaja), mesilast, kes aknaliistul tiibu soojendas, surnud mullamutti ja kindlasti mingeid tegelasi veel, kes hetkel ei meenu. Aa, Jaan ütles eile, kui nad õigupoolest juba ööund magama pidid, tungival sosinal: "Emme! Emme! Ma tahan midagi öelda! Ma nägin täna lapsuliblikat!" Mina ise olen ainult koerliblikaid näinud.

Keda ma kuulnud olen? Lindude ühendkoorid muutuvad iga päevaga võimsamaks. Täna hommikul hakkas mulle tunduma, et sookured oma viimsegi aruraasu kaotanud, sest nad kluutasid lausa vahetpidamata, ma ei tea, see on müstiline ja võimas küll, kui nende hüüdusid kuulda, aga kuidagi kurblik ja ühetooniline pikapeale ka, nii et mis liig, see liig. Õnneks väsisid nad keskpäevaks ära ja sai jälle muid, veidi rõõmsamatoonilisemaid linde kuulata. Kõige tegijamad on ikkagi kuldnokad, nad sehkendavad oma pesakastides ja tassivad neisse suuri kõrretuustakaid. Sain teada, et emas- ja isaslindu saab eristada noka algusosa värvi järgi, mis isastel on kergelt sinaka varjundiga ja emastel roosakas. Väga soostereotüüpne neist.

Mida ma söönud olen? Murulauku! Kahel hommikul olen peenrast paar tibatillukest beebimurulauguvarrekest võileivale hakkimiseks noppinud. Kasvuhoones on pirakas roheline sibul ka ja põõsaste alla ja peenardesse on tekkinud väikesed naadid, ilmsüütud näod peas, nagu ei olekski nad seitsme sajapealised koletised, kes kasvavad suurteks ja tüütuteks jurakateks, kelle vastu ei aita mingi rohimine. (Mitte et ma just liiga innukas rohija oleks.)

Millised rekordid eilne päev purustas? Eks ikka kõigi aegade 6. aprilli soojarekordid! Meil näiteks oli eile peaaegu 20 kraadi sooja, ikka täitsa suvine, tugeva väga sooja tuulega. Taevas oli veidi vines ja õhk kuidagi äikese-eelne, kella 17 ajal hakkaski sadama. Tänane päev oli jälle päikeseline, aga märgatavalt jahedam, palju üle 10 temperatuur ei tõusnudki ja tuul oli kuhugi jahedamasse kaarde keeranud, aga mõnus ikkagi.

Sinililled.

Täna läksin lastele järele pikemat teed pidi, lootsin ühes kasetukas sinililli näha ja nägin ka, noppisin neli õiekest vaasi, ehkki nad on metsavahel palju ilusamad.