29. märts

Jälle soe ja päikeseline! Lumi taganeb kahjuks väga vaevaliselt, kahtlustan, et enne jõuab uuesti külmaks minna, kui maa lumest vabaks saab. Hommik oli linnulaulu täis, täna kostus juba selgelt kõigist teistest üle kuldnokkade hääl. Mõlemad kuldnokapuurid on hõivatud - eile istus uhkelt sätendav isakuldnokk aknaaluse tamme otsas oleva majakese katusel, täna kohtasin samasuguse omanikuilmega kuldnokapapat ka vetsu kõrval puudesalus oleva puuri katusel.

Istusin magamistoa akna all kirjutuslaua taga, kui märkasin aknast välja vaadates suurt pruunitähnilist linnukest ebaküdooniapõõsa all maast miskit nokkimas. Kutsusin Jaani, kes ütles: "Emme, see on ju ema-kuldnokk! See isane, kes eile katusel istus, vaatas, et oh kui ilus emane, see ongi nüüd tema emane!" Tõepoolest hea pakkumine, aga tegelikult oli see emane musträstas hoopis. Üllatavalt suur ikka, kui nii lähedalt vaadata. Kahjuks lendas ta ruttu minema, aga minut hiljem sehkendas sama põõsa all juba isane musträstas, sikutades üha maast rohukõrsi, otsides putukaid? Ussikesi? Pesamaterjali? Midagi suurt ta igatahes ei leidnud, millega ära lennata, aga tuustis kohe mitu-mitu minutit, hüpeldes lustlikult ümber põõsa. Veidi eemal elupuu all sehkendas sarnasel moel teine isaslind.

Musträsta emaslind. Foto: M. Martinson Eesti Ornitoloogiaühing

Musträsta laul meeldib mulle ka väga, kui veel Tallinnas elasime, siis olidki just need linnud minu jaoks kevadekuulutujad. Mäletan, et õues võis veel päris talvine ja hämar olla, kui äkki läbi õhtuvideviku hakkas musträsta laulu kostma ja südamesse lõi peaaegu väljakannatamatult magusvalus kevadetunne.

Laul ise on seesugune: MUSTRÄSTA LAUL

Samuti kostus PÕLDLÕOKESTE LÕÕRITAMIST, taevas oli nii hele, et lõokesi endid ma näha ei suutnud. 

28. märts

Eile läks soojaks. Tuul keeras lõunasse ja temperatuur tõusis 10 kanti. Kuulsin esimest korda kurgi (kuskil all orus nad kluugutasid) ja nägin haneparvi üle meie õue lendamas; nagu igal aastal, tekkis momentaanselt vastupandamatu soov "Nils Holgerssoni" lugema hakata, aga sel varakevadel kahjuks ei jõua, algav koolinädal nõuab hoopis "Psühholoogia alustesse" süvenemist ja inglise keele sõnade tuupimist. Ma ei tea, miks, aga psühholoogiliste tunnetusprotsesside erialaterminitest kubisev tekst ikka ei tekita päris sama kevadtunnet nagu Lagerlöfi muinasjutulised lood...

Igatahes nägin esimest liblikat, muidugi kirjut, lapsuliblikad peaks vist kevadel esimesed olema, aga meie omad ilmuvad alati hiljem kui kirjud koerliblikad. Noh, ega mul kirju suve vastu ka midagi pole.

Aga veel enne liblikaga kohtumist olin tunnistajaks kummalisele isalindude klubi kokkusaamisele, ma ei tea, kes see hakkab igaesmaspäevane olema või jäi ühekordseks sündmuseks. Kopin FB-st:

Reportaaž meie õue põnevatest sündmustest!

Linnuassortii. Kuldnokk - Rummelite Loodusfotod; puukoristaja - Okaskera looduspildid; leevike - Valeri Štšerbatõh ja rasvatihane - Uku Paal

Kuldnokapapa on kuue läikima ja noka kiiskama löönud ja istub ülbe näoga aknaaluse tamme küljes oleva kuldnokapuuri katusel. Nagu kuju. Kaks oksa kõrgemal kepsleb aga puukoristaja, arvan, et kah isane, aga kuldnokk ei lase end temast üldse häirida. Vaatan mina parasjagu neid kahte linnukest, kui lendab ligi kolmas - uhkelt roosakaspunase punuga leevike! Tema elab juba mõnd aega meie välikempsu kõrval puudetukas, talvel oli meie õuelleevikesi palju, aga nüüd pole teisi enam mitu päeva näha olnud. Leevike maandub igatahes kah sama tamme otsa, kuldnokk vaatab küll sinnapoole, aga istub ikka pesakasti katusel edasi, puukoristaja läheks nagu veel rohkem puhevile, aga ka tema ei taandu oma seniselt positsioonilt. Kõik kolm laulavad! (Või no kuldnokk laulab ja puukoristaja ning leevike toovad ka mingisuguseid natuke kurruvaid ja vilisevaid helisid kuuldavale.) Seepeale lendab kohale rasvatihane. Ka tema maandub sama tamme oksale! Ka tema hakkab laulma! Ma ei julge end peaaegu liigutadagi - aga siis kappab kohale Sonja. Leevike, tihane ja puukoristaja lendavad minema, kuldnokk istub endise väärikusega oma majakatusel. Tobe Sonja. Oleks tahtnud näha, mis linnud järgmiseks tulnud oleksid.