16.04

Olime vahepeal Pärnus lastega, Jaan on siiani, loodetavasti esmaspäeval saame ta koju tagasi. Väga tühi ja igav on ilma temata, kohe ei leia asu.

Söömine:

Hommik:

Kaerahelbepuder õunamoosiga
Leivaviil singi, juustuga
Kohv piima, suhkruga

Lõuna:

3 ussivorsti poole kartuliga
Päris palju kapsa-õunasalatit küüslauguga (hapukoor-majonees)
Pool kaussi müslit piimaga
Kohv (piim, suhkur)
Veerand pirni

Õhtu:

Praemuna leiva, poole viilu juustu, murulauguga
Õun

13.04

Söömine

Hommik:

Kaerahelbepuder moosiga
Pehmikuviil singi, juustu, tomati, murulauguga
Kohv (piim, suhkur)

Lõuna:

Kanasupp
Pehmikuviil
Puuviljasalat (õuna-maasika-banaani)

Vahepeal:
Kohv (piim, suhkur)

Õhtu:

Pikk poiss
Pool kartulit
Kapsa-porgandi-õunasalat
Piim
100 g kohupiima maasikatega

Peale sauna pool klaasi Aura õunavett.

Harjutusi ma täna ei teinud, kuna läksime hommikul Jaaniga hambaarstile. Seevastu tegin sauna, nii et täna oli lihastele lõõgastuspäev, aga homme enam pole.

12.04

Hommik:

Kaerahelbepuder moosiga
Must pehmik singi, juustu, tomatiga
Kohv (piim, suhkur)

Lõuna:

Keedetud kanafilee-pirni salat (hapukoor, majonees, sinep)
Rukkileivaviil võiga
Kohupiim (120 g) 1 spl müsliga
Kohv (piim, suhkur)

Õhtu:

Värske salat kanaga punases kastmes (jogurti-tomati?)
Cappuccino
Pool banaani

Harjutusi tegin ka :)

11.04

Ilusad kevadilmad kestavad. Mitu-mitu päeva on olnud veidi kargevõitu põhjakaarte tuultega, kuid kaunilt päikeselised ja tuulevarjus väga mõnusad ilmad. Lumest pole enam jälgegi, krookuste kõrval õitsevad metsa all sinililled ja aedades siniliiliad. Nägin täna esimest lapsuliblikat, ta lendas mulle pükste vastu ja laperdas siis maja taha, loodetavasti saab ta krookustest ja lumikellukestest kõhu täis, ehkki ma ei tea, võib-olla saavad nad puude urbadest ka nosimist?

Lapsuliblikas.

Käisime lastega Tartus, Jaanil on loodusring, kus nad meisterdasid superägeda kiili, aga ma ise tundsin, et lähen hulluks. Läksin Karliga seniks Prismasse söögivarusid täiendama, kuni Jaan ja Krennu loodusringis olid, aga seal oli pikk saba ja seega jäin totaalselt hiljaks, st astusime Karliga poest välja kell 18, mis on see kellaaeg, mil peaksime juba loodusringist suured põnnid kätte saama. Kimasin nagu segane loodusmajja, viisime Krennu Kadrile-Karelile ära ja hakkasin linnast välja sõites juba veidi lõdvestuma, kui Mihkel helistas. Tal oli autol aku tühjaks saanud! Jälle! Reedel juhus sama asi samal põhjusel: ta unustas tuled põlema. Läksime siis teda päästma, Mihkel ostis bensukast krokodillid ja saime pirukale hääled sisse.

Söömine oli ok ja harjutusi tegin ka. Lihtsalt nii-nii-nii mõnus! Kusjuures eilsest olid kõhu- ja kintsulihased täitsa valusad, juhhei!

Tunne on umbes sihuke, voh!

Hommik:

Kaerahelbepuder moosiga
Mitmeviljasepikuviil singi, juustu, tomatiga
Kohv (piim, 0,5 suhkrut)

Lõuna:

Salat - rooma salat, hapukurk, veerand pirni, paar päikesekuivatatud tomatit, 1,5 "ussivorsti", kaste (sinep, hapukoor, majonees, sidrun)
150 g kohupiima, natuke müslit, veerand pirni
Kohv (piim, 0,5 suhkrut)

Õhtu:

Salat (lehtsalat, keedumuna, kurk, mango, röstsibul, veidi kastet (laimi-karri hapukoore ja majoneesi ja sinepiga), tomat, kana
Musta pehmiku viil singi, juustuga
Õun

Söömine - 10.04

Hommik:

Pehmikuviil ja terakuklipooliku viil juustu, fileesingi, tomati, murulauguga
Imeväike tükk pariisi kohupiimakooki
Kohv piima, 0,5 suhkruga

Lõuna:

2 toorvorsti
Spl riisi
Spl hapukurgikastet küüslaugu, hapukoore, majoneesiga
100 ml kohupiima spl müsliga
Kohv piima, 0,5 suhkruga

Õhtu:

1,5 viilu kaerasaia soolakalaga
Tass kakaod
2 õuna
Tükk banaani

Täna tegin harjutusi ka, mul juba pikka aega on selline tunne olnud, et ma lihtsalt tahan liigutada, tahan tugevam olla, ma ei taha lötsakile jääda. Püüan vähemalt 4-5 päeval nädalas võimelda, loodetavasti õnnestub.

9.04

Täna oli üsna täiuslik päev!

Esiteks oli täiuslik hommik. Eile tulid ema ja isa meile (ehkki ei pidanud tulema enne mu uut sessi, aga isa vist kibeles kangesti ja veenis lõpuks ema ka nõusse. Igatahes tähendas see, et lapsed kappasid peale hommikusööki ja -multikaid rõõmsalt Allu-Kuku majja ja mina sain Mihklit äratada, mis on üks väga meeldiv tegevus ja muutis meid mõlemaid üsna lustakaks. Siis läksime me Mihkliga Tartusse, kuna isa pirukal, millega Mihkel reedel tööle läks, kuna meie oma uuem auto on remondis, kuna käigukast plärises - oli aku tühjaks läinud, kuna Mihkel, kes muutub aina hajameelsemaks, unustas tuled tööpäevaks põlema. Karel tõi ta eile koju. Igatahes me läksime täna autot ära tooma ja mõtlesime, et kasutaks juhust (et lapsi kaasas polnud) ja läheks välja sööma. Ütlesin Mihklile, et tema peab koha valima. Tavaliselt valin mina. Proovisime Aparaaditehases olevasse "Aparaati" tungida, aga lauad olid kõik trendikaid hipstereid täis ja mingi valemiga ei õnnestunud meil maakatel end nende sekka pressida. Pealegi oli seal nii vali jutukõmin, et mu linnulaulu ja leebe tuulekohinaga harjunud kõrvad hakkasid selle 5 sekundi jooksul, mis meil kulus aru saamaks, et me ei mahu sinna sööma, totaalselt huugama.

Edasi pakkus Mihkel välja Võru tänaval asuva "Papa Carlose", seal oli ainult kaks inimest lisaks agaratele teenindajatele. Olin kohutavalt, KOHUTAVALT näljane ja tellisin mereandidega pitsa, väikese, millest kolmveerand nahka suutsin pista. Igatahes olid pitsa peal beebikaheksajalad, mis muutis pitsa veidi võikaks ja kui Mihkel ütles, et kaheksajalad on umbes sama targad kui kassid, siis nad enam väga ei maitsenud mulle, ehkki ma üldiselt väga tundlik ei ole selles osas.

Beebikaheksajalg. Tark nagu kass, ütles Mihkel. Pildi allikas.

Kohvikusse tuli veel kaks paari, kellest üks oli selline vanem veidi lihtsamate inimeste duo ja teine kenade noorte inimeste tandem, kes omavahel sõnagi ei rääkinud ja kuidagi eriti intensiivselt igavlevat tundusid. Ma arvan, et mõnikord võime meie Mihkliga sarnased tunduda, mornid, väsinud, igavlevad, näljased... aga mitte täna! Meil Mihkliga oli hoopis täitsa tore ja lõbus.

Ilm oli täna jahedam kui eelmistel päevadel, vahelduva pilvisusega, ikka natuke üle 10, aga tuul kuskilt jahedast kandist. Krookused õitsevad täies ilus, valged ja kollased.

Hommik:

Kaerahelbepuder õunamoosiga
Mitmeviljakukli poolik juustu-singi ja tomatiga
Piima ja 0,5 suhkruga kohv

Lõuna:

0,75 väikesest mereandidega pitsast
Cappuccino

Õhtu:

Omlett (singiga), kaera-terasaiaviil või ja soolalõhega
Hapukurgikaste küüslauguga (hapukoor, majonees) - 1,5 spl

Lisaks:

Mõned maasikad

Söömine - 8.04

Hommik:

Kaerahelbepuder õunamoosiga
Must pehmikupool või, 0,75 juustu, singi, tomati, murulauguga
Kohv (piim, 0,5 suhkrut)

Lõuna:

Aedoad, u 10 makaroni
Paneeritud kanafilee
125 g kohupiima 0,5 pirni ja 0,5 banaaniga
Kohv (piim, 0,5 suhkrut)

Vahepeal:

Porgand, 0,5 banaani

Õhtu:

Pikk poiss, 0,5 ahjukartulit
Salat (rooma salat, pirn, päikesekuivatatud tomat, tomat)
Kohv (piim, 0,5 suhkrut)

Söömine - 7.04

Hommik:

Kaerahelbepuder õunamoosiga
Musta pehmiku viil väikese või, 0,75 juustuviilu, fileesingiviilu, tomati, murulauguga
Kohv (piim, 0,5 tl suhkrut)

Lõuna:

Soe kanasalat (kanafilee, kartul, porgand, kaalikas, tomat, rukola, sidruni-toorjuustu kaste)
Cappuccino (0,5 suhkrut)
Apelsini-porgandi toormahl

Vahepala:

150 g vaarikakohupiima 0,5 banaani ja spl müsliga
Kohv (piim, 0,5 suhkrut)

Õhtu:

Kanafilee (paneeritud, praetud)
Keedetud aedvili (lillkapsas, porgand, brokoli)
Hapukurgikaste (hapukoor, majonees)
Õun

7. aprill

Ah, see nädal on olnud nagu mingisugune täiuslik minipuhkus! Lapsed olid kodus, teoreetiliselt köhast toibumas, tegelikult aga olid ilmad nii ilusad, et ma lihtsalt ei raatsinud neid kuskile saata, olime hommikust õhtuni õues. Sõime ka õues. Lõunaks väsisid lapsed nii ära, et nõudsid (!) lõunaunne minemist, "lähme pikutame!" ütlesid nad, ja magasidki iga päev tunnikese. Tegime lõket, käisime all orus jalutamas, kuulasime lindude hääli, nägime igasuguseid putukaid, kütsime sauna, riisusime, lõikusime ja tassisime oksi, grillisime vahukomme - ja kõik see kokku oli lihtsalt võrratult mõnus!

Täiuslikult grillitud vahukommid.

Keda ma kohanud olen? Liblikaid, sipelgaid, kuldnokki, leevikesi, tigusid, ronka, kes on muideks ikka kohutavalt suur lind ja kes lõkke juurde lendas, seal midagi tuustivat näis ja siis vana lauda juurest suure ringiga tagasi metsa lendas, mingeid imelikke seenelaadseid asju, mis plahvatasid, kui ma neid maasikaid rohides kogemata katsusin, nii et rohekashall peenike tolm tuules igale poole laiali lendus (väga õudusfilmilik oli! Tahtsin pilti ka otsida, aga toksides guuglisse "plahvatav seen" ei ilmu üldse need pildid, mis vaja), mesilast, kes aknaliistul tiibu soojendas, surnud mullamutti ja kindlasti mingeid tegelasi veel, kes hetkel ei meenu. Aa, Jaan ütles eile, kui nad õigupoolest juba ööund magama pidid, tungival sosinal: "Emme! Emme! Ma tahan midagi öelda! Ma nägin täna lapsuliblikat!" Mina ise olen ainult koerliblikaid näinud.

Keda ma kuulnud olen? Lindude ühendkoorid muutuvad iga päevaga võimsamaks. Täna hommikul hakkas mulle tunduma, et sookured oma viimsegi aruraasu kaotanud, sest nad kluutasid lausa vahetpidamata, ma ei tea, see on müstiline ja võimas küll, kui nende hüüdusid kuulda, aga kuidagi kurblik ja ühetooniline pikapeale ka, nii et mis liig, see liig. Õnneks väsisid nad keskpäevaks ära ja sai jälle muid, veidi rõõmsamatoonilisemaid linde kuulata. Kõige tegijamad on ikkagi kuldnokad, nad sehkendavad oma pesakastides ja tassivad neisse suuri kõrretuustakaid. Sain teada, et emas- ja isaslindu saab eristada noka algusosa värvi järgi, mis isastel on kergelt sinaka varjundiga ja emastel roosakas. Väga soostereotüüpne neist.

Mida ma söönud olen? Murulauku! Kahel hommikul olen peenrast paar tibatillukest beebimurulauguvarrekest võileivale hakkimiseks noppinud. Kasvuhoones on pirakas roheline sibul ka ja põõsaste alla ja peenardesse on tekkinud väikesed naadid, ilmsüütud näod peas, nagu ei olekski nad seitsme sajapealised koletised, kes kasvavad suurteks ja tüütuteks jurakateks, kelle vastu ei aita mingi rohimine. (Mitte et ma just liiga innukas rohija oleks.)

Millised rekordid eilne päev purustas? Eks ikka kõigi aegade 6. aprilli soojarekordid! Meil näiteks oli eile peaaegu 20 kraadi sooja, ikka täitsa suvine, tugeva väga sooja tuulega. Taevas oli veidi vines ja õhk kuidagi äikese-eelne, kella 17 ajal hakkaski sadama. Tänane päev oli jälle päikeseline, aga märgatavalt jahedam, palju üle 10 temperatuur ei tõusnudki ja tuul oli kuhugi jahedamasse kaarde keeranud, aga mõnus ikkagi.

Sinililled.

Täna läksin lastele järele pikemat teed pidi, lootsin ühes kasetukas sinililli näha ja nägin ka, noppisin neli õiekest vaasi, ehkki nad on metsavahel palju ilusamad. 

2.. aprill

Vahepeal oli paar sombusemat ja jahedamat päeva, lisaks oli veel kuhjaga nohu ja köha mul ja lastel ja ühel õhtul täitsa vastik palavik. Seegi pole veel kõik - lisaks on ka sessinädal, nii et ma pole saanud haigusest eriti välja teha - ja võib-olla tähelepanupuudusest ongi tõbi, vaeseke, nüüdseks üsna kuhtunud. Täna koolist koju jõudes magasin mitu tundi. Lapsed seevastu kraaksuvad köhida nagu varesed ja pole suurt väljagi saanud. 

Ilm läks täna jälle päikeseliseks, nii kevadine on! Tuul oli päeval üsna tugev ja loodekaarest, külm. Aga lumi on nüüdseks selges vähemuses, mujal ammu juba, aga tänasest meie õuel ka. Mõned laigud veel siin ja seal. Lumikellukesi on hästi palju, ühel õhtul jooksid lapsed nagu detektiivid ümber maja ja muudkui hõikasid õnnelikult: "Siin! Ja siin! Ja siin! Vaata, siin ka!" Lisaks tekkisid peenrasse rabarberiosakonda mingid punased kerakesed - Karl äratas mu täna lõunaunest kaissu ronides ja teatades, et "balalbelid tulid, balalbelid tulid, aga need on veel natuke tooled!"

Tärkav rabarber näeb efektne välja: mustast mullast kerkiks kui erepunased,
iga päevaga kosuvad pallikesed. VIIDE

Isa alustas ka lõkkehooaega, põletades seal kuhja riideid, mis ma pööningult Karlile kevadjopet otsides trepist alla viskasin, sest keegi pole neid kaltse mitu aastat kandnud ja järelikult ei ole mõtet neid enam kenasti virna laotuna kilekottidesse topituna pööningukastides hoida. Mind tabab selline äraviskamistuhin kohutavalt harva, nii et parem on iga selline juhtum kindlasti maksimaalselt ära kasutada. 

29. märts

Jälle soe ja päikeseline! Lumi taganeb kahjuks väga vaevaliselt, kahtlustan, et enne jõuab uuesti külmaks minna, kui maa lumest vabaks saab. Hommik oli linnulaulu täis, täna kostus juba selgelt kõigist teistest üle kuldnokkade hääl. Mõlemad kuldnokapuurid on hõivatud - eile istus uhkelt sätendav isakuldnokk aknaaluse tamme otsas oleva majakese katusel, täna kohtasin samasuguse omanikuilmega kuldnokapapat ka vetsu kõrval puudesalus oleva puuri katusel.

Istusin magamistoa akna all kirjutuslaua taga, kui märkasin aknast välja vaadates suurt pruunitähnilist linnukest ebaküdooniapõõsa all maast miskit nokkimas. Kutsusin Jaani, kes ütles: "Emme, see on ju ema-kuldnokk! See isane, kes eile katusel istus, vaatas, et oh kui ilus emane, see ongi nüüd tema emane!" Tõepoolest hea pakkumine, aga tegelikult oli see emane musträstas hoopis. Üllatavalt suur ikka, kui nii lähedalt vaadata. Kahjuks lendas ta ruttu minema, aga minut hiljem sehkendas sama põõsa all juba isane musträstas, sikutades üha maast rohukõrsi, otsides putukaid? Ussikesi? Pesamaterjali? Midagi suurt ta igatahes ei leidnud, millega ära lennata, aga tuustis kohe mitu-mitu minutit, hüpeldes lustlikult ümber põõsa. Veidi eemal elupuu all sehkendas sarnasel moel teine isaslind.

Musträsta emaslind. Foto: M. Martinson Eesti Ornitoloogiaühing

Musträsta laul meeldib mulle ka väga, kui veel Tallinnas elasime, siis olidki just need linnud minu jaoks kevadekuulutujad. Mäletan, et õues võis veel päris talvine ja hämar olla, kui äkki läbi õhtuvideviku hakkas musträsta laulu kostma ja südamesse lõi peaaegu väljakannatamatult magusvalus kevadetunne.

Laul ise on seesugune: MUSTRÄSTA LAUL

Samuti kostus PÕLDLÕOKESTE LÕÕRITAMIST, taevas oli nii hele, et lõokesi endid ma näha ei suutnud. 

28. märts

Eile läks soojaks. Tuul keeras lõunasse ja temperatuur tõusis 10 kanti. Kuulsin esimest korda kurgi (kuskil all orus nad kluugutasid) ja nägin haneparvi üle meie õue lendamas; nagu igal aastal, tekkis momentaanselt vastupandamatu soov "Nils Holgerssoni" lugema hakata, aga sel varakevadel kahjuks ei jõua, algav koolinädal nõuab hoopis "Psühholoogia alustesse" süvenemist ja inglise keele sõnade tuupimist. Ma ei tea, miks, aga psühholoogiliste tunnetusprotsesside erialaterminitest kubisev tekst ikka ei tekita päris sama kevadtunnet nagu Lagerlöfi muinasjutulised lood...

Igatahes nägin esimest liblikat, muidugi kirjut, lapsuliblikad peaks vist kevadel esimesed olema, aga meie omad ilmuvad alati hiljem kui kirjud koerliblikad. Noh, ega mul kirju suve vastu ka midagi pole.

Aga veel enne liblikaga kohtumist olin tunnistajaks kummalisele isalindude klubi kokkusaamisele, ma ei tea, kes see hakkab igaesmaspäevane olema või jäi ühekordseks sündmuseks. Kopin FB-st:

Reportaaž meie õue põnevatest sündmustest!

Linnuassortii. Kuldnokk - Rummelite Loodusfotod; puukoristaja - Okaskera looduspildid; leevike - Valeri Štšerbatõh ja rasvatihane - Uku Paal

Kuldnokapapa on kuue läikima ja noka kiiskama löönud ja istub ülbe näoga aknaaluse tamme küljes oleva kuldnokapuuri katusel. Nagu kuju. Kaks oksa kõrgemal kepsleb aga puukoristaja, arvan, et kah isane, aga kuldnokk ei lase end temast üldse häirida. Vaatan mina parasjagu neid kahte linnukest, kui lendab ligi kolmas - uhkelt roosakaspunase punuga leevike! Tema elab juba mõnd aega meie välikempsu kõrval puudetukas, talvel oli meie õuelleevikesi palju, aga nüüd pole teisi enam mitu päeva näha olnud. Leevike maandub igatahes kah sama tamme otsa, kuldnokk vaatab küll sinnapoole, aga istub ikka pesakasti katusel edasi, puukoristaja läheks nagu veel rohkem puhevile, aga ka tema ei taandu oma seniselt positsioonilt. Kõik kolm laulavad! (Või no kuldnokk laulab ja puukoristaja ning leevike toovad ka mingisuguseid natuke kurruvaid ja vilisevaid helisid kuuldavale.) Seepeale lendab kohale rasvatihane. Ka tema maandub sama tamme oksale! Ka tema hakkab laulma! Ma ei julge end peaaegu liigutadagi - aga siis kappab kohale Sonja. Leevike, tihane ja puukoristaja lendavad minema, kuldnokk istub endise väärikusega oma majakatusel. Tobe Sonja. Oleks tahtnud näha, mis linnud järgmiseks tulnud oleksid.